![\"\"](\"http:\/\/vana.mybrand.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/32497710183_ae040fe5e1_o.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Koera kaasomand t\u00e4hendab, et kasvataja annab lootustandva kutsika perele, kus koer elab kogu oma elu, saades piiramatut isikliku t\u00e4helepanu. Samal ajal s\u00e4ilib kasvatajal \u00f5igus koera aretuses kasutada, juhul kui koera tervis, temperament ja muud omadused seda v\u00f5imaldavad.<\/p>\n
Pere ei maksa kutsika eest t\u00e4ishinda, vaid tagatismaksu (tavaliselt poole kutsika hinnast). Kui koer saab pesakonna, tagastab kasvataja perele tagatismaksu ja omandi\u00f5igus l\u00e4heb t\u00e4ielikult perele \u00fcle. Kui koera aretuses ei kasutata, l\u00f5peb kaasomandileping ja tagatismaksu ei tagastata. Kaasomand annab kasvatajale v\u00f5imaluse oma aretust\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata, ilma et ta peaks kodus suurt koertekarja pidama.<\/p>\n
*Artiklis k\u00e4sitletakse Soome Kennelliidu lepingu alusel tehtud kaasomandi lepingut, mida kasutame oma kennelis. Kui s\u00f5lmid kaasomandilepingu mujal, uuri hoolikalt kasvatajalt ja lepingust, millised on kaasnevad \u00f5igused ja kohustused.<\/em><\/p>\n Aretuse eesm\u00e4rk on tavaliselt s\u00e4ilitada v\u00f5i parandada t\u00f5u taset. J\u00e4rglasi peaksid saama need koerad, kes on v\u00e4hemalt sama terved ja t\u00f5ut\u00fc\u00fcbilised kui nende vanemad. Labradori retriiverite puhul hinnatakse aretuses koera temperamenti, n\u00e4rvikava, t\u00f6\u00f6omadusi, tervist, terviseuuringute tulemusi, geeniuuringuid ja arvesse v\u00f5etakse ka koera l\u00e4hisugulaste omadusi ning tervist. K\u00f5ik need kriteeriumid v\u00e4hendavad aretuseks sobivate koerte hulka, mist\u00f5ttu vaid v\u00e4ike osa paljulubavatest kutsikatest j\u00f5uab aretusse.<\/p>\n Seda, kas koer sobib aretusse ja milline on tema aretusv\u00e4\u00e4rtus, saab kahjuks hinnata alles siis, kui koer on juba t\u00e4iskasvanud. Paljusid terviseuuringuid saab ametlikult teha vaid 12-kuuseks saanud koerale, nende seas n\u00e4ites puusad, silmad, s\u00fcda ja k\u00fc\u00fcnarliigesed. Samuti kujuneb koera iseloom ja temperament suures osas esimeste aastate jooksul. Paljud haigused annavad endast esimest korda m\u00e4rku alles siis, kui kutsikast on saanud t\u00e4iskasvanud ja suguk\u00fcps koer (allergiad, epilepsia jne). <\/p>\n Kui kasvataja tahab olla aretuses valiv, peaks ta j\u00e4tma endale kasvama mitu kutsikat, et aastate m\u00f6\u00f6dudes valida neist parim. Suurtes kennelis on sageli koerte eest hoolitsemise jaoks selleks eraldi meeskond, kuid P\u00f5hjamaades kasvatatakse koeri tavaliselt kodukennelites. Seet\u00f5ttu antakse paljulubavad kutsikad kaasomandisse ja hiljem valitakse neist aretuseks k\u00f5ige sobivamad. Nii tagatakse ka see, et igal koeral on oma pere, piisavalt t\u00e4helepanu ja aktiivne elu.<\/p>\n Pere katab koera igap\u00e4evaeluga seotud kulud: toit, vaktsineerimised, hooldus, varustus, koolitus jm. Kasvataja katab aretuskulud, nagu terviseuuringud, geenitestid, paaritusmaksud, viljastuskulud, poegimise ja kutsikate hooldusega seotud kulud.<\/p>\n Kaasomandilepingu tingimused tuleks kirjalikult kokku leppida, sealhulgas kaasomandi kehtivusaeg v\u00f5i pesakondade arv. Tavaliselt on emase kutsika puhul kokkulepitud 1-2 pesakonda, isastel koertel m\u00e4\u00e4ratakse aretus\u00f5iguse l\u00f5ppemine vanuse v\u00f5i pesakondade arvu j\u00e4rgi.<\/p>\n Kui koer mingil p\u00f5hjusel aretusse ei sobi, l\u00f5peb kaasomand tavaliselt 1-2-aastaselt ja koera omandi\u00f5igus l\u00e4heb perele \u00fcle. Kui koer sobib aretusse ja saab \u00fche v\u00f5i kaks pesakonda, l\u00e4heb omandi\u00f5igus perele \u00fcle tavaliselt 3-5-aastaselt.<\/p>\n Emase kaasomandikoera pesakond v\u00f5ib s\u00fcndida kas pere juures v\u00f5i kasvataja juures. Kuna kasvatajal on enamasti rohkem kogemusi, l\u00e4heb emane sageli n\u00e4dal enne poegimist kasvatajale ja tuleb tagasi 5-6 n\u00e4dala p\u00e4rast, kui kutsikad on v\u00f5\u00f5rutatud.<\/p>\n Ei, kui seda pole eraldi kokku lepitud. Meie kaasomandikutsikad elavad perekoertena, kes v\u00f5ivad aeg-ajalt kasvatajaga n\u00e4itusel v\u00f5i katsel osaleda. Kui sul on aga huvi n\u00e4ituste ja aretuse vastu, v\u00f5ib kaasomand olla ainuke viis saada heast liinist aretuspotentsiaaliga kutsikas ning leida kasvatajas mentor, kes tutvustab t\u00f5u ja aretuse n\u00fcansse.<\/p>\n Kaasomandikutsikad ei ole m\u00fc\u00fcgiks. Kasvataja, kes otsib kaasomandikodu, seisab valiku ees \u201ej\u00e4tta koju v\u00f5i anda kaasomandisse\u201c. Konkreetne kaasomandikutsikas v\u00f5ib olla aastatepikkuse aretust\u00f6\u00f6 vili v\u00f5i ainus v\u00f5imalus liini j\u00e4tkamiseks, mist\u00f5ttu tema v\u00e4\u00e4rtus kasvataja jaoks ei seisne hinnas.<\/p>\n H\u00e4sti sotsialiseeritud ja tasakaaluka n\u00e4rvikavaga labrador kohaneb tavaliselt kergesti. Kasvataja juures on tuttavad inimesed ja koerad, kellega kutsikas juba varakult harjub. M\u00f5ned kasvatajad pakuvad koerale ka hoiukodu, mis v\u00f5ib olla koerale nagu \u201evanaema juurde puhkusele minek\u201c.<\/p>\n Lepingu kohaselt ei ole kasvatajal sellist \u00f5igust. Probleemide korral lahendatakse olukord l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste v\u00f5i n\u00f5ustajate abil.<\/p>\n Kindlasti ei peaks kutsikat kaasomandisse v\u00f5tma juhul, kui:<\/p>\nMiks kaasomand? Miks kasvataja lihtsalt ei j\u00e4ta pesakonna parimat kutsikat endale ja m\u00fc\u00fc \u00fclej\u00e4\u00e4nuid?<\/h4>\n
Kes kannab millised kulud?<\/h3>\n
Kui kaua kestab kaasomand?<\/h3>\n
Kas kaasomanik peab kutsikatega tegelema?<\/h3>\n
Kas kaasomanik peab osalema n\u00e4itustel v\u00f5i aretuses?<\/h3>\n
Kas kaasomandikutsika v\u00f5ib \u00e4ra osta?<\/h3>\n
Kas emapuhkus teises kodus v\u00f5ib koerale stressi p\u00f5hjustada?<\/h3>\n
Kas kasvataja v\u00f5ib koera tagasi v\u00f5tta?<\/h3>\n
![\"\"](\"http:\/\/vana.mybrand.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/8.jpg\")
<\/p>\nMillal mitte v\u00f5tta kutsikat kaasomandisse?<\/h4>\n
\n