<\/p>\n
Tekst: vesikoer.ee (viimases l\u00f5igus kohandatud). Ait\u00e4h!<\/p>\n
Sotsialiseerimine t\u00e4hendab kutsika kohandamist eluks teda \u00fcmbritsevas keskkonnas. Loodus on nii hundi- kui ka koerakutsikatele selleks j\u00e4tnud “arenguakna”, mil uudishimuga ja hirmuta \u00f5pitakse tundma maailma.<\/p>\n
Aken l\u00e4heb kinni peale neljandat elukuud, k\u00f5ik uus, mida kohatakse hiljem, tekitab hirmu, kahtlust, ohutunnet ja \u00e4revust ja sellele vastavat reaktsiooni (p\u00f5gene v\u00f5i hammusta). Hirm teatavasti on teiseks agressiivsuse p\u00f5hjuseks dominantsuse k\u00f5rval mitte ainult koertel, vaid ka inimestel.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva urbaniseeruvas keskkonnas n\u00f5utakse \u00fcha enam, et koerad peaks end \u00fclal kui inimesed, sest enamusel inimestest puudub koduloomaga suhtlemise kogemus.<\/p>\n
Ehk inimlapsi pole harjutatud elama koduloomade seltsis ja nii nagu sotsialiseerimata kutsikal tekib ka sellisel inimesel koera n\u00e4hes hirm, mis tihtipeale v\u00e4ljendub agressiivsuses. Nii on riik riigi j\u00e4rel pidanud \u00fcle elama “kurja koera ” skandaale ja paljud koerat\u00f5ud on h\u00fcsteeriliselt \u00e4ra keelatud.<\/p>\n
Et t\u00f5ukoerad p\u00e4ris \u00e4ra ei kaoks v\u00f5i asenduks tillukese karvase nukun\u00e4oga kodukoeraga, on kennelklubid hakanud \u00fcha suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama koerte kohandamisele eluga inim\u00fchiskonnas, mis on lihtsam kui \u00f5petada inimesi respekteerima koeri. Sotsialiseerumisakna olemasolu avastasid loomaps\u00fchholoogid alles hiljuti ja seet\u00f5ttu pole sotsialiseerimisprogrammide kirjeldus veel paljudesse koeratreenimis\u00f5pikutesse j\u00f5udnud.<\/p>\n
Puuduj\u00e4\u00e4gid sotsialiseerimisel on koertel enamiku k\u00e4itumisprobleemide p\u00f5hjuseks. On leitud, et kutsika varajane sotsialiseerimine on olulisem kui koera kuulekustreening 6-kuuselt, mil sotsialiseerimisaken juba kinni on. Sotsialiseerimata koera saab k\u00fcll treenida k\u00e4ske t\u00e4itma, aga niipea, kui k\u00e4sutajat k\u00e4ep\u00e4rast pole, k\u00e4itub koer ikkagi nii, nagu ta ise \u00f5ige arvab olevat.<\/p>\n
Millal<\/strong> Mida varem alustatakse, seda parem. Pimedate juhtkoeri hakatakse sotsialiseerima n\u00e4iteks juba 4-n\u00e4dalaselt, et nad k\u00f5ige maailmas ettetulevaga harjunud oleks. Tavaliste kutsikate sotsialiseerimine algab juba aretaja kodus – seal kohtab kutsikas mitmeid inimesi ja lapsi, uurib tuba ja aeda, harjub olmem\u00fcradega (tolmuimeja, pesumasin, uksekell), teeb ehk kassigagi tutvust. Kui kutsikas l\u00e4heb uude kodusse, kohtab ta uusi inimesi ja tutvub uue \u00fcmbrusega. Suurimaks probleemiks saab olema aga see, et kutsikas ei tohi kodust v\u00e4lja minna, kuna ta vaktsineerimised veel ei m\u00f5ju ja ta ei ole immuune nakkushaiguste suhtes. See vanus on aga parim sotsialiseerimisaeg ja kutsikat isoleerida sel ajal ei tohi. Teistes riikides on tehtud sellistele kutsikatele spetsiaalsed sotsialiseerimisklassid (nn. kutsikalasteaed), kus nad teiste omasugustega ja nende peremeestega kohtuvad. V\u00e4ga h\u00e4sti saab aga hakkama ka sotsialiseerimisklassita, kui ise nutikas olla-tuleb kutsuda endale k\u00fclla s\u00f5pru ja naabrilapsi uut kutsikat vaatama, ise s\u00f5pradele k\u00fclla minna (hoides immuniseerumata kutsikat t\u00e4naval s\u00fcles, sest maas joostes v\u00f5ib ta k\u00fclge saada nakkuse), k\u00fclastada kutsika kasvatajat ja kutsika \u00f5desid-vendi, v\u00f5i lihtsalt kanda kutsikat v\u00e4ljas s\u00fcles ringi (m\u00f5ned omanikud kannavad kutsikat isegi beebikotis, kuid tuleb aga j\u00e4lgida, et tal seal palav ei hakkaks). Kui vaktsineerimised juba m\u00f5juvad, tuleb kutsikaga v\u00e4lja minna, et kohata k\u00f5iki ja k\u00f5ike, mis allpool loetletud ning seda v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00f5i mitu korda n\u00e4dalas, et see k\u00f5ik kutsikale paremini meelde j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n K\u00f5ike seda, mida kutsikas sellistel maailma avastamisk\u00e4ikudel n\u00e4eb, ta juba suure koerana enam ei karda ja ignoreerib ka siis, kui peremeest parasjagu k\u00f5rval pole. Tuleb jooksja vastu – ei kergita kulmugi, tuleb kass vastu – ei tee v\u00e4ljagi, s\u00f5idab jalgratas m\u00f6\u00f6da – haigutab, astub laps saba peale -t\u00f5mbab saba \u00e4ra, tuleb kuri karvane tilluke koer tema peale haukuma – ei n\u00e4egi krantsi ega ta perenaist, viskab pahane inimene kepiga – p\u00fc\u00fcab kepi kinni ja viib tagasi. Kui aga kutsikas pole enne 4-kuuseks saamist kohanud n\u00e4iteks habemega meest, haugub ta tulevikus k\u00f5igi habemike peale (v\u00f5i veel hullem, k\u00f5igi meeste peale). Kui ta pole kutsikana s\u00f5itnud liftiga, tuleb ta suure koerana s\u00fclle v\u00f5tta, et liftiga s\u00f5ita saaks. Labrador kaalub aga t\u00e4iskasvanuna kuni 45 kilogrammi.<\/p>\n Kuidas<\/strong> Sama t\u00e4htis kui inimestega sotsialiseerimine on teiste koertega sotsialiseerimine, et kutsikal s\u00e4iliks v\u00f5ime suhelda ja k\u00e4ituda “koerakeeles”, sest see hoiab \u00e4ra tulevikus teiste koertega kaklused jalutusk\u00e4ikudel (ja Sinul s\u00f5nelused nende peremeestega). Tuleb otsida t\u00e4iskasvanud koeri, kes teistega h\u00e4sti l\u00e4bi saavad, ja nendega koos jalutamas k\u00e4ia, samuti jalutada teiste tuttavate kutsikate seltsis.<\/p>\n Kellega<\/strong> Labradorid on v\u00e4ga silmatorkavad koerad ja varsti tunneb-teab Sinu koera (ja Sind) terve linn v\u00f5i k\u00fcla. Iga v\u00e4\u00e4ratus j\u00e4\u00e4b sellep\u00e4rast k\u00f5igile meelde, aga ka iga positiivne asi. Just Sinu koera j\u00e4rgi v\u00f5idakse hakata \u00fcldistusi tegema k\u00f5igi suurte koerte ja nende omanike kohta. Kas poleks siis tore, kui just t\u00e4nu Sinu koerale hakatakse suurtesse koertesse heatahtlikumalt suhtuma?<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" SOTSIALISEERIMINE Tekst: vesikoer.ee (viimases l\u00f5igus kohandatud). Ait\u00e4h! Sotsialiseerimine t\u00e4hendab kutsika kohandamist eluks teda \u00fcmbritsevas keskkonnas. Loodus on nii hundi- kui ka koerakutsikatele selleks j\u00e4tnud “arenguakna”, mil uudishimuga ja hirmuta \u00f5pitakse tundma maailma. Aken l\u00e4heb kinni peale neljandat elukuud, k\u00f5ik uus, mida kohatakse hiljem, tekitab hirmu, kahtlust, ohutunnet ja \u00e4revust ja sellele vastavat reaktsiooni (p\u00f5gene v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":177,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"class_list":["post-913","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/913","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=913"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/913\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/177"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/vana.mybrand.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=913"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n6-n\u00e4dalaselt kuni 4-kuuselt oleks vaja harjutada iga n\u00e4dal, hea oleks iga p\u00e4ev \u2013 selles vanuses harjub kutsikas uue asjaga n\u00e4dalaga, p\u00e4rast 4. elukuud kulub tal aga sama asjaga harjumiseks pool aastat v\u00f5i rohkemgi.<\/p>\n
\nKutsikale peab j\u00e4\u00e4ma avastamisretkedel toimunud kohtumistest positiivne elamus. Seep\u00e4rast tuleb paluda inimestel, keda koer kohtab, anda talle koeramaiuseid v\u00f5i kiita paitamise-patsutamisega, samuti v\u00f5ib seda k\u00f5ike teha koera peremees-perenaine ise. Valesti k\u00e4itumist tuleb ignoreerida ja oodata hetke, mil kutsikas end \u00f5igesti \u00fclal peab (n\u00e4iteks ei tee lehmast v\u00e4lja selle asemel, et ta peale haukuda), et teda siis kiita ja preemiaks maiust anda. Hoolega tuleb valida, kellega kohtuda, sest kui kutsikat selles vanuses hirmutada, v\u00f5ib hirm j\u00e4\u00e4da kogu edaspidiseks eluks.<\/p>\n
\nsotsialiseerida ehk keda ja mida k\u00f5ike kohata, nuusutada ja uurida maailmaavastusretkedel
\na) t\u00e4iskasvanud (nii mehed kui naised): noored, keskealised, eakad inimesed, invaliidid, teisest rahvusest inimesed, l\u00e4rmakad inimesed, enesekindlad inimesed, kartlikud ja h\u00e4belikud inimesed, postiljon, tervisejooksjad, suusatajad, mundris v\u00f5i t\u00f6\u00f6riietes inimesed (politseinikud, tulet\u00f5rjujad, teet\u00f6\u00f6lised, arstid), k\u00fcbaratega, m\u00fctsidega, seljakotiga, vihmavarjudega, ektsentrilise riietusega inimesed, habemikud, prillidega inimesed.
\nb) lapsed: beebid, eelkooliealised, kooliealised, teismelised
\nc) loomad: (ole kindel, et nad ikka kutsika vastu s\u00f5bralikud on ja kiida-premeeri kutsikat, kui ta neist v\u00e4lja ei tee v\u00f5i s\u00f5bralik on), koerad-suured, v\u00e4ikesed, noored, vanad, kutsikad, kassid, v\u00e4ikesed koduloomad, kuked-kanad-pardid-luiged, lehmad-lambad-hobused.
\nd) erinevad keskkonnad – s\u00f5bra kodu, pood, park, kooliv\u00e4rav, lasteaiav\u00e4rav, m\u00e4nguplats, maal ja metsas\/linnas, laadal-turul-rahvapeol, k\u00f5rts, libe p\u00f5rand, pidu, loomaarsti juures, lift, trepid, auto, rong.
\ne) ja veel – jalgrattad, mootorrattad, suusatajad, rulas\u00f5itjad, rulluisutajad, lapsevankrid, ratastoolid, liiklus, olmem\u00fcrad, (tolmuimeja, muruniitja, mootorsaag).<\/p>\n